Mainitud esmakordselt 1565 aastal.

1637 a. kuulusid Aadma talud Putkaste mõisale ja 1755 a. anti koos mõisaga Ebba Margareta Sturbockile.

1781 a. rajati Aadmale karjamõis.

1792 a. anti Aadma mõis Unger- Stenbergidele. Alates 1816 a. sai Aadmast Vaemla kõrvalmõis ja omanikuks von Gernetid. Viimane omanik oli Gustav von Pahlen, kellelt siis aastal 1919 maad võõrandati.

Säilinud on mõisa ait, kus läbi aegade on olnud urjadnik, loomavelsker, apteek.

Eesti vabariigi ajal kui mõisamaad laiali jaotati, said sealt omale 23 peret asendustalu.

1797 a. kuulusid Ühtri küla talud Aadma mõisale 1865 a. asutati ܜhtri kool endises kõrtsi ruumis. Õpetaja Breweri ajal hakkas kool külaelu mõjutama, sai kogu piirkonna keskuseks, koolil oli orel ja oma maa nn. koolitalu.

Õpetaja Arthur Metsa ajal loodi ܜhtri Maanoorteselts, kus tegeleti isetegevusega, anti teadmisi aiandusest, loomakasvatusest.

ܜhtri k. Pendi talust on pärit kunstnik ܜlo Sooster, kes kuulus Moskvas undergroundi kunstnike hulka.

Rahvajutt rägib, et vanal ajal olnud küla maadel väike mõisake, aga kuna maad väga viletsad ja kivised siis viidi mõis Putkastesse ja sealsed talupojad saadeti Lello külla.

Aastal 1825 oli Hiiumaal üleüldine maade jagamine, selle järgi jäi Lelu küla Käina, kirikumõisale. 1867 a. kui valmis Emmaste kirik, kinkis Keina kiriku pastor küla Emmaste kirikule.

19 saj. algul algas Eestis usuvahetus liikumine.

Apostliku Õigeusu kirikut toetas tsaarivalitsus ja seega vabanesid usku vahetanud inimesed kohustustest luteriusu kiriku eest. Maksud aga olid kirikumõisas suured, see tingiski selle, et 1883 a. hakkasid Lelu küla mehed otsima võimalusi usku vahetada. Usu vahetus toimuski juba 1884 a. Kuni uue Kuriste kiriku valmimiseni peeti palvusi Matse talus, kus kiriku kellad rippusid saarte küljes.

1890 a. valmisid Kuriste kiriku hooned ja leerimaja, 1889 a. koolimaja.

Krahv de la Gardie kinkis kirikule talle kuuluvad külad- Taterma, Prassi, Muda, Valgu, Kurisu, Lassi, Leisu.

Koolis toimus õppetöö ministeeriumi kooli programmi alusel, vene keeles.

Ligema küla andmed algavad 1810.a.Mihkel oli 21 aastane kui mõisahärra oli tal valida lasknud kas läheb sõjaväkke või Ligema karjamõisa peremeheks. ܜhed andmed on, et parun andis talle paari hobuseid, ühe paari härgi, ühe sulase ja ühe ümmardaja, kes üle mõisa kõige hullemad olid. Kui ta nendega ühe aasta ilma tülita läbi ajab, siis saab karjamõisa endale. Teised andmed: kevadel andnud mõisahärra Mihklile kõige viletsama hobuse, riiaka karjatüdruku ja öelnud: Kui tood sügisel sama saagi kui varemalt, saad mõisa endale. Ausa töö ja vaeva eest saigi ta mõisa endale.

Lige nimi on tulnud sellest, et maa oli lige ja märg. Mihkli vanem poeg võttis Kuristest naiseks Liisu. Sellest pühast suguvõsast on võrsunud kolm kogudust: Ligema, Nurste ja Kuriste lisaks veel Vene Õigeusu kogudus.